Se også Çflunk (adj.)
subst.
[< flunke 1]
flongk = Flunk, Flamme. *Skyum.Mors.I.84. de er godt i flunk = (det) flammer (godt). *SVJy.
fluks·vorn
Çflunkfluks·vornÇflunkfluks·vornÇflunk